kolmapäev, 4. detsember 2019

Blogi kolib

Hea Tartu Maarja kiriku taastamise sõber!

Meie blogipostitused on kolinud uuele Maarja kiriku kodulehele. Leiad nad klõpsates siia.


teisipäev, 16. aprill 2019

Pariisi Jumalaema kiriku mälestuseks


Kas sa oled kunagi näinud Jumalaema helluse ikooni? 

Õigeusu traditsiooni järgi “kirjutatud” ikoon, mis kujutab neitsi Maarjat, kes hoiab Jeesuslast süles, paneb imestama. Ema käed on poja ümber kohmakalt ja passiivselt, aga ta pea on kallutatud lapse poole. Jeesuslaps on aga aktiivselt embamas oma ema, paitab ta nägu ja õrnalt oma põsega ema põske. Ema ja lapse dünaamika on ju enamasti vastupidine: Ema on aktiivne ja hooliv, laps vastuvõttev, oma uuest olemisest hämmingus olev elu saanud olend. Ikoonis aga on rollid teadlikult vahetatud, sest pühapilt kirjeldab inimkonna ja Jumala suhet. Jumalaema on inimkond, kes armastust igatsedes on siiski hämmingus Jumala armastuse üle. Inimkond võtab vastu Jumala, teadmata õieti, et inimese loova loo algus ja lõpp sulavad üheks tervikuks Jumala inimesekssaamises. Jumalaema on teine Eeva, kes oma tahtmise jonni taga ajamise asemel ütleb Jumalale: “Sündigu Sinu tahtmine...” Nendes sõnades saab ilmsiks inimeseks olemise paradoksaalne tõde: Mina pole kunagi mina ilma sinuta. 

Nõnda mõistame, et armastus loob inimese mitte ainult ühe korra, vaid pidevalt, ajatult ja igavesti. Maailma loomine paljastub meile samaks kui inimeseks saamine, mistõttu kogu maailm ongi pidevas saamises ja pidevas loomises - Armastuse suhtes. See intuitiivne tõde üllatab meid, sest see on sageli liiga enesestmõistetav. Mina poleks mina ilma armastuseta, mida olen saanud kogeda läbi oma elu. 

Kahjuks aga tulevad armastuse puudumise kogemused esile meie elus alles siis, kui saame kogeda armastust. Siis võib armastus tunduda isegi hirmutav, sest meie võime vastu võtta armastust on alles väike. Helluse ikoonis kirjeldab Jumalaema kohmetus Jumala armastust kogedes inimkonna võimetust mõista Jumala armu suurust. Samas aga mida rohkem kogeme armastust, seda rohkem suudame seda vastu võtta, mistõttu on inimeseks saamine pidev armastuses kasvamine. See tähenduse sügavus peitub lihtsas Jumalaema helluse ikoonis.

Ikoonid, kunst, sõnad ja arhitektuur on kaduvad, aga Jumala armastus on igavene. See ei tohiks siiski takistada meid inimestena loomast midagi ilusat, sest üksnes ilu otsides ja luues suudame edastada kogemust, mille kaudu saame sügavamalt inimesteks. Meenutame Maarja kogudusega Pariisi Jumalaema kirikut oma eestpalvetes. Iga kirik, olgu pühendatud Maarjale või mõnele teisele pühakule, on kunstiteos, mis tuletab meile meelde Jumala armastust.

Joona Toivanen

teisipäev, 12. märts 2019

Ülevaade I ehitusetapi kulgemisest

Täna saame rõõmuga öelda, et Maarja kiriku taastamise I etapp on kulgemas ootuspäraselt. Ehk kiireminigi, kui ehitusgraafik alguses prognoosis.

Aga lähme sealt edasi, kus eelmine postitus lõppes. Eelmisel korral saime rääkida tööde alustamisest - rõdude lammutamisest ja põranda väljakaevetega alustamisest.

Nüüd saame rääkida aga ka paljust muust. Jaanuari lõpus läks kiriku sees suurem kaevamine lahti ja valati juba ka esimesi taldmikke.

Pinnase väljakaeve

Vanad vundamendid on kombineeritud erinevatest materjalidest.
Kasutatud on nii punast tellist kui ka maakive

Taldmike saalungi kastide ehitus



Esimesed valatud taldmikud laoruumi vaheseinte tarvis 
Esimeste seintena hakkasid veebruari algul kerkima laoruumi seinad. 

Laoruum, uksest laoruumi kohal paistab peasissepääs Pepleri tänaval

Jooksvalt täideti neid ka seguga. Tööprotsessi jälgivad esiplaanil vasakult Eviko AS projektijuht Kalmer Kärner, omanikujärelvalve Riivo Klaas ja Eviko AS objektijuht Jüri Karja. 


Järgmisena hakati laduma ka Tiigi tn poolseid vaheseinu 0-korrusel. Seal hakkavad  asuma töötegijate puhkeruum ja mõned kabinetid. 

Tiigi tn poolne osa

13. veebruaril olid seinad juba kõrgust juurde saanud. 

Vaade II korruselt

Tiigi tn poolsed vaheseinad 0-korrusel. Kaks tumedates jakkides ehitusmeest
seisavad tulevasel trepil

Laoruumi seinad peasissepääsu pool 
15. veebruaril on näha, et hakatakse ette valmistama laoruumi lae valu.



20. veebruaril oli laoruumi valamine töös. Mõni betoon lihtsalt on nii ilus!



21. veebruaril oli laoruumis selline pilt. Ja lagi ongi valatud. 

Laoruumis


4. märtsil oli kirikus vaheseinad jõusalt kõrgusesse kasvanud ning Tiigi tänava poolses osas on ette valmistatud vahelae valu. 6. märtsil oli nimetatud vahelagi valatud. 

Vaade 70-kohalisele kõrvalsaalile 0-korrusel

Vaheseinad II korruselt vaadates. Veidi jäänud lõppkõrgusesse veel laduda

Vaade ajutisele peasissepääsule

Rendipindade esimene vahelagi Tiigi tn poolses otsas

Täna, 12. märtsil on kõik vaheseinad jõudnud lõppkõrguseni ning ette valmistatakse vahelae valamist. Suurest vahelaest saab kirikusaali põrand. 
Peale vahelage jäävad veel teha trepid, mida mööda pääseb peasissepääsust kirikusaali ja 0-korrusele, samuti Tiigi tänava poolne trepp altari tagant 0-korrusele. Lisaks külgmiste uste ajutised avatäited. 

Tartu Maarja kiriku taastamise I etapp on jõudnud viimasesse veerandisse.

Ka Sina võid olla kirikuehitaja! 

Nimelise annetuse võid teha Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arveldusarvele Swedbankis EE132200221021269201. Summa määrad ise vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike!

Võid toetada ka helistades annetustelefonidel (annetus on anonüüme):
900 1842 annetad 5 eurot
900 1941 annetad 10 eurot
900 2019 annetad 50 eurot


neljapäev, 24. jaanuar 2019

Taastamisest, aastapäevast ja muust

Viimasest postitusest on palju vett merre voolanud. Meil koguduses ja SA-s on käed-jalad tegemist täis olnud, aga nüüd on küll viimane aeg vaikus katkestada.

Ehitus käib!

Kas me kõik ei ole seda oodanud aastakümneid ja nüüd ometi on taastamise ehitustöö alanud. Olen kindel, et rõõmustate meiega koos.
SA juhataja Silvia ja omanikujärelvalve Riivo
kirikus vastalanud töid inspekteerimas

I etapi ehitushange lõppes 2018. aasta 26. novembril. Pakkujaid oli kokku 9. Edukaks kuulutasime AS Eviko pakkumuse maksumusega 196 000 eurot +km. Tööde ettevalmistusega alustati juba 2019. aasta jaanuari esimesel nädalal. 

Kõigepealt tehti mitmesuguseid elektritöid ja veeti juhtmeid, et kõik vajalik tööde ajal toimiks. Siis valmistati ette objektijuhi kabinet II korrusel asuvas endises treenerite ruumis ja hakati rõdusid lammutama.





Rõdu kandurte eemaldus. 

Vahepeal oli kirikus päris tolmune.



Rõdu postid.



Tänaseks on juba jõutud põrandakaeveteni. 



Muinsuskaitselist järelvalvet teeb kiriku taastamisele Anu Kulbach,
kes käis kirikus ka töid üle vaatamas. 


Palju põnevat ootab veel ees.

Väärt kraam Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse

Kirikusse oli veel EPA võimla ajast jäänud mitmesuguseid esemeid. Ajaloo talletajatena leiame, et väärtuslikud esemed tuleb ikka tulevastele põlvedele vaatamiseks säilitada.
Selleks teeme koostööd Spordimuuseumiga, kuhu erinevad esemed ka säilitamiseks ja eksponeerimiseks viidi.


SA juhataja Silvia Leiaru, Eesti Spordi- ja Olumpiamuusemi juhataja
Siim Randoja, teadur Kalle Voolaid ja peavarahoidja Kaarel Antons
kirikus väärt kraami üle vaatamas.
 












Spordipõrand teeb sporti edasi

Enne ehituse alustamist jõudsime veel tegeleda ühe toreda asjaga. Leidsime, et 600m2 laudpõrandat on hea kraam, mida ehk on kellelgi teisel vaja võib minna.
Silvia kuulutas Facebooki korvpalli grupis välja, et anname spordipõranda ära. Postitus hakkas seepeale oma elu elama, seda jagati ja meediagi tundis huvi.
Põranda soovijaid oli järjekorras - kes tahtis oma kodupõrandat teha, kes taastas vana kõrtsihoonet, kes tahtis sõbrale ja kes niisama. Aga meie südamele kõige lähemale sai soovija, kes ütles, et põrandal tehakse sporti edasi.
Tartu Spordiklubi Kalev ehitab Otepääle Madsa spordibaasi mitmeotstarbelist halli, mis juba eeloleval 2019. aasta suvel vajab muuhulgas ka korvpallipõrandat. See hall on mõeldud lastele spordi tegemiseks vihma ja tuule eest kaitstuna.
Põrandat tulid üles võtma Tartu Kutsehariduskeskuse üldehituseriala I kursuse õpilased.





Saali põrand saigi enne jõule üles ja nüüd ootab juba uues kodus maha panekut. Eeldatavasti toimub see 2019. aasta suvel.


Põranda alt leidsime vana betoonist põranda jupi, kus veel kenasti näha plaatide alusmustergi.

Jõuluvalgus kiriku akenedes

Maarja kirkus on ikka jõulude ajal olnud pisut valgust. Olgu selleks siis õpetaja Joona valmistatud Usk, Lootus, Armastus sümbolid, mis akendel helendasid või prožektor, mis annetama kutsuvat plakatit valgustas. Kuid päris-päris valge ei ole kirikus olnud juba palju-palju aastaid.
SA nõukogu liige Toomas Savi leidis, et kirik peab ikka jõulude ajal valge olema ja seekordsed 2018. jõulud olidki Maarja kirikus valguses.



Lisaks valgusele tervitas ukse akendest piilujaid ka ilus jõulumuusika, mis kirikus imetabaselt kostus. Suured tänud Leharile mõtte ja meie organisti Helika perele teostuse eest! Suured tänud Ramirendile valguse eest!


Tornivalgustus ja 177. aastapäev

SA nõukogu liikmel Toomas Savil oli juba tükk aega olnud üks idee (Toomasel on muide veel väga palju ideid): Maarja kirik peab torni saama. Ja kuigi meil selleks praegu veel piisavalt raha ei ole, oli torn ometi Toomase südamel. Ja nii Toomas kirikule torni peale unistaski.
Artwerk OÜ tegi valmis spetsiaalsed lambid ja AS Eviko paigaldas nad katusele. Nüüd on meie unistus pimedatel õhtutel kõigile näha ja suunanäitajaks, et ka Sinul on võimalus olla kirikuehitaja.



Maarja kiriku 177. aastapäeval sirutasimegi piduliku ja võimsa sündmusega taevasse oma unistuse tornist . Maarja kiriku sünnipäeva pidustustused algasid juba 13. jaanuari lõuna ajal, mil kogudusemajas peeti aastapäevale pühendatud jumalateenistus.
Õhtupoolikul kell 17 said Maarja kiriku platsil sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, Maarja kiriku taastamise I etapi ehitaja AS Eviko esindaja Rein Murumägi, Õpetaja Joona Toivanen ja SA nõukogu liige Toomas Savi. Toomas süütas torni tuled ning futuristliku noodi lisas oma kadunud kirikukelladest inpireeritud valgus- ja lasermuusikashowga Tiit Kikas. Külalisi võis olla ca 250.

Õhtujuht Lehari Kaustel 

Tartu linnapea Urmas Klaas

AS Eviko esindaja Rein Murumägi

Õpetaja Joona Toivanen

SA nõukogu liige Toomas Savi

Toomas Savi torni tulesid süütamas







Isegi termos, kus külalistele tasuta sooja glögi pakuti,
naeratas pärast aastapäeva sündmust. 


Suur tänu kõigile, kes meiega aastapäeva tähistasid ja torni taastamisse annetuse või vabatahtliku tööga panustasid.

Jõudu meile Maarja kiriku taastamiseks!

Ka Sina võid olla kirikuehitaja.
Nimelise annetuse võid teha Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arveldusarvele Swedbankis EE132200221021269201. Summa määrad ise vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike!

Võid toetada ka helistades annetustelefonidel (annetus on anonüüme):
900 1842 annetad 5 eurot
900 1941 annetad 10 eurot
900 2019 annetad 50 eurot